Naja pallida

Naja pallida
	; Naja pallida
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Alamklass	Soomussisalikud Lepidosauria;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Serpentes;
Infraselts	Alethinophidia;
Sugukond	Mürknastiklased Elapidae;
Perekond	Kobra Naja;
Liik	N.pallida;
Binaarne nimetus
	Naja pallida; Boulenger, 1896
Sünonüümid
	Naja nigricollis var. pallida Boulenger, 1896; Naja nigricollis pallida BOGERT 1942; Naja nigricollis pallida LOVERIDGE 1957; Naja mossambica pallida BROADLEY 1968; Naja mossambica pallida HARDING & WELCH 1980; Naja mossambica pallida TRUTNAU 1984; Naja pallida HUGHES 1983; Naja pallida GOLAY 1985: 47; Naja pallida WELCH 1994: 93; Naja (Afronaja) pallida WALLACH et al. 2009;

Naja pallida on mao liik.

Levila

Maoliik Naja pallida on levinud Egiptuses, Sudaanis, Tšaadis, Eritreas, Etioopias, Somaalias, Keenias, Tansaanias.

Kokkupuuted inimestega

Kui kobra tunneb end ohustatuna siis võtab ta sisse kaitsepoosi - tõstab keha eesosa püsti ja sirutab kaelaroiete eesmised paarid külgedele.

Need maod on sülitajamaod, kes võivad enesekaitseks ka rünnet kasutada, mis seisneb välkkiires sülje pritsimises ründaja peapiirkonda (kuni 2 m kauguselt). Kuna inimene kipub madu pingsalt jälgima, siis suure tõenäosusega satub sülg silmadesse. See tuleks vaatamata kipitavale valule kohe ära pühkida või pesta.

Naja pallidad liigitatakse inimeste suhtes mürkmadudeks, kuna nende hammustus võib inimestel esile kutsuda raske astmega mürgistusseisundeid.

Antidoodid

Vastumürgiteraapias on kasutusel järgmised antidoodid^[1]:

vastumürgi kood: SAfAVC03;
vastumürgi kood: SAfIBM01.

Viited

↑ WCH Clinical Toxinology Resourses, veebiversioon (vaadatud 24.01.2014) (inglise keeles)

Välislingid

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Cobra cracheur rouge seisuga 24.01.2014.

[1] WCH Clinical Toxinology Resourses, veebiversioon (vaadatud 24.01.2014) (inglise keeles)

[1]